Aus vastus on, et mitte kuidagi. Põhuplaadil ja põhul on sarnasuste hulk piiratud. Tõsi, plaadi tooraine on küll põhk, aga tootmisprotsessi käigus muutub see ehituskonstruktsioonides kasutatavaks plaatmaterjaliks. Põhuplaat saadakse põhu kuumutamisel ja kõrgel rõhul läbi määratud suurusega ava pressimisel. Seda protsessi nimetatakse ekstrudeerimiseks.
Mis toimub põhuga töötlemise käigus ja mis hoiab plaati koos?
- Põhk, õigemini selles olevad tselluloos ja ligniin muutuvad kõvemaks (ennemuiste põletati näiteks noole- ja odaotsad lõkkes üle, et need saavutaks oma tugevuse).
- Põhuplaati hoiab koos selle valmistamise protsessi käigus põhukõrtest väljunud ligniin.
Eeltoodud muutuste tõttu puudub närilistel huvi süüa midagi, mis ei ole enam söögiga samaväärne. Oht, et hiired põhuplaati oma kodu rajavad on seega välistatud. Nad ei tunne põhuplaadis põhku äragi. Sama kehtib ka kitsede kohta – põhuplaat ei ole nende jaoks enam sööt.
Ei oleks kena soovitada hiirtele ja teistele närilistele söögiks mittesobivaid ehitusmateriale. Kõigil on oma koht päikese all, kuid hoidkem asjad tähtsuse järjekorras teineteisest lahus. Närilised ei sobi eluhoonesse tegutsema, küll aga on see tervitatav kui nad toimetavad metsas ja põllul. - Kokkupressitud põhuosakeste vahelised õhuvahed muutuvad nii väikeseks, et materjal enam lahtise leegiga iseseisvalt ei põle, kuna puudub hapniku juurdepääs. Materjali pind süttib, kui leeklambiga tuld peale lasta, kuid tuli sumbub hetkel, mil leek eemaldatakse. Ahju kütmiseks seega põhuplaat ei sobi. See on aga hea, kuna antud omadus suurendab oluliselt põhuplaadist konstruktsioonide tulepüsivust.
Põhuplaat on puhas ja ökoloogiline materjal. Ehitusest ülejäävaid osi võib kompostihunnikusse panna. Tuleb vaid arvestada, et nende lagunemine võtab kaua aega. Ekopanely põhuplaadi loodust ja elukeskkonda säästev roll peitub ka selles, et see osa CO2-est, mida taimed kasvades enda loomiseks on kasutanud, jääb ehitusmateriali sisse. Kui me põhu maasse künnaksime, siis CO2 taas vabaneks. Teisisõnu, kasutades Ekopanely põhuplaati, säästame me elukeskkonda ja võitleme sellega ülemaailmse kliimasoojenemise vastu.
Endalt tasub küsida: Mida olen mina teinud selleks, et ka minu lastel oleks võimalik elada mõnusas maailmas? Loodan, et saate selles osas endale positiivse vastuse anda. Põhuplaadiga loote endale mõnusa sisekliimaga eluhoone ja jätate kõik võimalused ka lastele ja lastelastele alles!
Lõpetuseks veel üks muinasjutust pärit küsimus. Kas hunt seda põhumaja ära ei puhu?
Õige vastus on, et kui põrsakesed oleks teadnud põhuplaadist ja oleks oma majakese sellest ehitanud, oleks muinasjutt teisiti ja veel paremini lõppenud. Põhuplaadis on põhk nii tihedalt kokku pressitud et üks ruutmeeter plaati kaalub üle kahekümne kilo. Sellisest materialist ehitatud hoonele ei tee ka torm liiga.