Inimeste tänapäevane elu on tihedalt seotud ja sõltuv energiast, mida igapäevaselt kasutatakse ja tarbitakse.
Hoone igapäevasel kasutamisel tarbitakse energiat enamjaolt kahel põhjusel:
- Temperatuuri elanikele ja kasutajatele mugavaks muutmiseks – talvel kütmiseks ja suvel jahutamiseks.
- Kodumasinate, valgustite, elektroonikaseadmete jm elektrienergiat nõudvate seadmete kasutamiseks või laadimiseks.
Inimene on loomult mugav ning olles ära harjunud seadmetega, mis igapäevast elu mugavamaks ja lihtsamaks teevad, ei suuda enam nendest lahti öelda. Järelikult, hoidmaks energiat kokku, saame juba projekteerimise faasis otsustada sellise konstruktsiooni kasuks, mis pärsib soojusenergia kandumist läbi hoone tarindite.
Meie geograafilisest asukohast tulenevalt on kütteperiood pikk, aga suvel esineb ka päevi, mil päike kütab toad nii soojaks, et mugavat olemist segama hakkab. Seetõttu on oluline tagada, et ehitatava konstruktsiooniga takistatakse sooja soovimatut rännet nii toast õue kui õuest tuppa.
Soojusenergia saab edasi kanduda kolmel viisil:
- Soojusjuhtivuse teel
- Kiirguse teel
- Konvektsiooni teel
Kuigi need kolm soojusülekande vormi on füüsika tunnist enamusele teada, kordame siiski üle millega tegu.
Soojusjuhtivus on nähtus, kus soojusenergia kandub mööda keha edasi aineosakeste põrgete kaudu. Soojusjuhtivus esineb nii tahketes, vedelates kui gaasilistes ainetes. Headeks soojusjuhtideks peetakse näiteks metalle ja vett ning halbadeks gaase ja gaase sisaldavaid poorseid materjale.
Soojuskiirgus on laetud aineosakeste soojusliikumisest tekkiv elektromagnetiline kiirgus, mille tulemusena kandub soojus edasi materjali vahenduseta. Soojuskiirgus ümbritseb meid igapäevaselt ja selle põhjustajad on näiteks päike, radiaator ja lõke.
Konvektsioon on soojusenergia liikumine mitte aine sees vaid aine osakestega koos gaasi- või vedelikuvoolude näol. Igapäevases elus võib konvektsiooni täheldada näiteks saunas ja keedukannus. Saunas tõuseb kerise kohal soojenev õhk üles ning ümbritsev jahedam õhk langeb alla. Sama toimub ka veega keedukannus.
Tulles tagasi põhiteema juurde, siis kuidas saada eluruumile selliseid seinu ja lagesid, milles vähe soojusenergiat soovimatus suunas liiguks ja mida on eelpool toodud füüsikatunnil kõige sellega pistmist?
Hoone konstruktsioonide karakteristikud sõltuvad paljuski nende ehitamisel kasutatud materjalidest. Üks mitmekülgsem ja tõhusam materjal kõikide valikute hulgas on põhu ekstrudeerimisel valmistatud Ekopanely põhuplaat, milles on halb soojusenergia edasikandumine aine sees ning välistatud konvektsioon. Vähesel määral on võimalik sooja kiirgamine – plaat salvestab kütmise ajal soojusenergiat ning ruumi jahtudes kiirgab seda tagasi ruumi (materjali massist tulenev soojusinerts). Valides põhuplaadi, olete teinud suure sammu energiat säästva maja suunas.
Lisaks konstruktsioonitüübile mängib olulist rolli energiatõhusa maja juures ka ventilatsioon. Tõhus viis soojakadude vähendamiseks on kasutada soojustagastusega ventilatsiooni, mille töö tulemusena kasutatakse hoonest väljuvat sooja õhku hoonesse siseneva külma õhu kütmiseks. Õhutihedate piirdekonstruktsioonidega hoones on piisava hapnikutaseme ja värske sissehingatava õhu tagamiseks vältimatu värske õhu õuest tuppa toomine. Kui Väljapuhutavast õhust soojustagasti abil soojusenergiat kinni mitte püüda, oleks tegu mõttetu kaoga.
Piisava hulga hapniku saamisel töötab inimese aju paremini ja me taipame loetu mõtet kergemini. Võib-olla on nüüd vajalik lisakogus hapnikku tuppa lasta?