Põhust ehitamine, miks küll?
Võib ka küsida, miks mitte? Siinkohal tulebki teha lühikene kirjeldus põhust ehitamise ajaloost.
Põhu ajalugu
Läbi kogu inimkonna ajaloo on kasutatud ehitamiseks käepäraseid ehitusmateriale. Ehituseks sobivaid materiale koguti elu sunnil nende hulgast, mis elukoha lähedalt võtta olid. Seega piirdub valik nende materialidega, mis on kas käepärast või mida inimene suudab ette kujutada, et see ehitamiseks sobiks. Järgmise sammuna peale materiali ettekujutamist kogus või varus inimene selle mõttega, et sellest tuleb osake eluasemest. Inimkonna ehitusoskuste ja selleks kasutatavate materialide valik on käinud käsikäes üldise elukorraldusega. Ulmelisi asju võib küll ette kujutada, kuid iga mõte saab teoks vaid siis, kui seda suudetakse ellu viia. Ajaloost teame, et inimkonna arengu eelduseks oli põllu harimine. Põldude söödavat saadust kasutati toiduks ning põllusaadustest üle jäävat põhku ei jäetud samuti kasutamata. Alles koos tööstusrevolutsiooniga ja globaliseerumisega on tehases toodetud materialid muutunud inimeste poolt kasutatavaks. Meie esivanemad ei saanud mõne põlvkonna eest minna ehituspoodi, et osta neid ehituseks vajalikke asju, mida meil võimalik.
Põhk katusel
Põhku on katusekattematerjalina kasutatud sajandeid. Selleks, et põhust katust ehitada, on põhku vaja kimpudena ja ühes suunas katusele kinnitada. Vihmaga tilgub vesi mööda kaldu olevaid kõrsi allapoole. Pärast sadu põhk kuivab, ega lähe hallitama, ning kestab kaua. Põhu- või rookatus kestab lausa aastakümneid, kuid tänapäeval on nende ehitamine väga kallis. Leidub vähe meistrimehi, kes suudaks põhust või roost head katust ehitada. Põhust traditsioonilisel moel katuse ehitamist ei saa automatiseerida. Sirbist ja vikatist kui viljakoristamise abivahenditest on loobutud ning sama töö tehakse ära teraviljakombainidega. Vilja koristamisel keeratakse põhk terade eraldamisega sassi, mille tulemusena paiknevad kõrred üksteise suhtes suvalistes suundades ning vee liikumine piki kõrt vaid ühes suunas on kahjuks võimatu.
Põhk seinas
Põhku on seinas meie klimaatilises piirkonnas ajalooliselt kasutatud eelkõige struktruuri andva komponendina. Põhu ja savi segust vormitud ja kuivatatud kivide või plokkide ehitusmaterialina kasutamine oli omaaegsete ehitusmeeste seas levinud. Savist tehtud telliste kasutamine laiemalt on tänapäevalgi väga levinud.
Põhust seinte tegemisel on läbi ajaloo olnud mitmeid variante. Neid kasutatakse käsitöönduslikus ulatuses tänapäevalgi. Kindlasti on kõik võimalikud variandid huvitavad ja mõningate mööndustega ka tänapäevalgi kasutatavad. Üks on kindel – põhk töötlemata kujul on tuleohtlik ja niiskuskartlik. Põhu loomulikke omadusi saab töötluse käigus mõjutada meile sobivas suunas.
Põhu kasutamine tänapäevasel viisil
Tänapäevane viis põhku ehitusel kasutada on valmistada sellest kõrgel rõhul kuumtöödeldud plaate. Euroopa ainus kuumtöödeldud põhust plaate tootev ettevõte on Ekopanely. Konkreetsete omadustega standardiseeritud plaadi erinevaid parameetreid on võimalik laboratoorselt testida. Seeläbi on material saanud ehitamiseks vajalikud Euroopa Liidu sertifikaadid. Toode ei põle, kestab aastakümneid, summutab heli, peab sooja ning sellega on paljudel juhtudel võimalik ehitusaega kokku hoida.