Kuidas suhtuvad närilised või kitsed põhuplaati?
Aus vastus on, et mitte kuidagi!
Põhuplaadil ja põhul on sarnasuste hulk väga piiratud. Tõsi, plaadi tooraine on põhk. Aga tootmisprotsessi käigus kuumutatakse põhku ja pressitakse teda väga kõrgel rõhul. Seda protsessi nimetatakse ekstrudeerimiseks.
Mis toimub põhuga töötlemise käigus:
1. Põhk, õigemini selles olevad tselluloos ja ligniin muutuvad kõvemaks. Võib-olla me enam ei mäleta, et ennemuiste põletati noole ja odaotsad lõkkes üle, et need saavutaks oma tugevuse.
2. Põlemine on aine ühinemine hapnikuga. Kui ainel ei ole kohta, kuhu hapnik kinnituda saaks, puudub leegiga põlemise protsess.
3. Põhuplaati hoiab koos selle valmistamise protsessi käigus põhukõrtest väljunud ligniin.
Eeltoodud muutuste tõttu puudub närilistel huvi süüa midagi, mis ei ole enam söögiga samaväärne. Muidugi, kõik abinõud soovimatute elu- või majakaaslaste vältimiseks on igas olukorras teretulnud. Ohtu, et hiired põhuplaati oma kodu rajavad on õnneks välistatud. Nad ei tunne põhuplaadis põhku äragi. Sama kehtib ka kitsede kohta, põhuplaat ei ole enam sööt.
Ja põhuplaat ei põle nagu põhk. Ehitusjäätmeid ei soovita ahjukütteks proovida, ka siis jääb külma toaga. Me kõik teame, et põhk kui materjal põleb hästi. Just spetstöötlus kõrge temperatuuriga ja suurel rõhul muudab algse materjali selliseks, millest ehitada on ohutu.
Põhuplaat on puhas ja ökoloogiline, ehitusest üle jäävaid osi võib kompostihunnikusse panna, nende lagunemine võtab lihtsalt väga pikalt aega.
Ecopanely põhuplaadi loodust ja elukeskkonda säästev roll peitub ka selles, et see osa CO2-est, mida taimed on kasvades enda loomiseks kasutanud, jääb ehitusmateriali sisse. Kui me põhupõldu künname, siis CO2 taas vabaneb.
Teisisõnu, kasutades Ecopanely põhuplaati, säästame me elukeskkonda ja võitleme sellega ülemaailmse kliima soojenemise vastu.
Endalt tasub küsida: Mida ma olen teinud, et ka minu lastel oleks elamise võimalus mõnusas maailmas? Loodan, et saate selles osas endale positiivse vastuse anda. Olete loonud endale mõnusa sisekliimaga eluhoone ja jätnud kõik võimalused ka lastele ja lastelastele alles!
Ma ei ole hiirte ja näriliste vastane, et soovitada neile söögiks mittesobivaid ehitusmateriale, kõigil on koht päikese all. Siiski, hoiame asjad tähtsuse järgjekorras teineteisest lahus. Närilised ei sobi eluhoonesse tegutsema! Las nad toimetavad metsas ja põllul.
Veel üks muinasjutust pärit küsimus, kas hunt seda põhumaja ära ei puhu? Õige vastus on, et kui põrsakesed oleks teadnud põhuplaadist ja oleks oma majaksese sellest ehitanud, oleks muinasjutt teisiti lõppenud. Nii, et läks hästi, meil on nii tore muinasjutt kui tõhus ehitusmaterial – põhuplaat. Muide põhuplaat on nii tihedalt kokku pressitud et üks ruutmeeter plaati kaalub üle 20-e kilo. Sellisest materialist ehitatud hoonele ei jõua ei torm ega isegi orkaan liiga teha. Loodame, et meile ei tule just sageli loodusjõududega võidelda, vahel ju tahaks õues ka käia. Kui seal on väga halb ilm, siis on ju jama!