Madala energiatarbega maja


Mida arvesse võtta kui soovite madala energiatarbega maja?

Küsimusele ei ole ilus küsimusega vastata, siiski küsin täpsustuseks: mida eeltoodud küsimusega mõeldakse?
Kas maja tarbib energiat? Tegelikult ei lähe ju ühelgi majal mingit energiat vaja. Energiat tarbivad maja elanikud oma mugavustsoonis olemiseks. Energiat kulub rohkem kahel juhul:
1. Kui soovitakse talvel hoones sees kõrgemat ja suvel madalamat temperatuuri kui iseenesest – vaid loodusjõude kastuades võimalik.
2. Kasutatakse palju energiat elumõnude nautimiseks ja masinate tööks.
Selge, et loodust me väga oma valikutega muuta ei saa. Vähemalt on ainuisikuliselt meie mõju märkamatu. Kindlasti on võimalik muuta omi harjumusi, kuid see ei ole populaarne teema. Ma ei peatu sel pikemalt.
Jättes oma harjumused endisteks, saame valida hoone ehituseks energiat säästvama variandi. Eelolnud lauses mõtlen energia säästu all selle kandumise hulka läbi hoone tarindite kas välja või hoonesse sisse. Eesti laiuskraadil kandub aasta jooksul läbi seinte õue suurem hulk sooja kui iseenesest õuest tuppa. Väga soojal suvepäeval on seda raske uskuda, siiski on ka siis oluline selle sooja hulk, mis läbi seinte „tungib“. Vaja on ehitada sooja kadumist, seega sooja soovimatut välja või sisse kandumist.
Katsun lühidalt kirjeldada kuidas soe (loe energia) ühest kohast teise liigub. Selleks on võimalikud ainult kolm varianti:
1. Soojusjuhtivus,
2. Kiirgus,
3. Konvektsioon.

Kuigi need kolm varianti on füüsika põhikursustest kõigile teada, katsun lihtsat keelt kasutades need uuesti lahti kirjutada.

Soojusjuhtivus on energia liikumine aine sees ühelt aine osakeselt teisele. Head soojusjuhid on monoliitsed materjalid, näiteks teras ja kivi. Halvad soojusjuhid on sellised ained, kus aine osakesed ei anna sooja nii kergesti edasi. Reaalselt on sooja liikumine seda kiirem mida suurem on temperatuuride erinevus aine osade vahel.
Kiirgus on energia edasikandumine mitte füüsiliselt vaid nähtamatult, just nimelt vaid kiirgusena. See on, eneria liigub lainetena, vahetu liikumine ei ole „käega“ katsutav. Igapäevaselt on meile hästi teada tõhus kiirguse allikas – Päike. Kiirgus on hästi tajutav ka ahju või radiaatori ääres.
Konvektsioon on energia liikumine mitte aine sees vaid aine osakestega koos. Me kõik oleme näinud, et soenev vesi keedupotis tõuseb üles ning jahedam vesi langeb allapoole. Samuti toimib soe õhk, see tõuseb üles kuna on kergem kui jahe õhk.

Nüüd taas põhiteema juurde: kuidas saada meie eluruumile selliseid seinu, et sealt vähe sooja soovimatus suunas liiguks? Aiman, et mõtlete õiges suunas. Selleks tuleb valida õiged materjalid. Üks tõhusamaid valilkute hulgas on ekstrudeeritud põhust valmistatud

Ecopanely põhuplaat

Selles on välistatud nii energia edasi kandumine aine sees, välistatud on konvektsioon, väga madal on võimalik sooja kiirgamine. Loomulikult ei muuda ainult üks materjal iseenesest kodu soojapidavaks. Seda tuleb õigel moel ehituse käigus kasutada. Aga olles põhuplaadi kasuks otsustanud olete teinud suure sammu energiat säästva maja suunas.
Mõni sõna erinevatest sooja kadu vähendada lubavatest materjalidest. Nende algne mõte on õige, me peame takistama soovimatut sooja liikumist. Kuidas ja mis tingimustel nad tõhusalt oma planeeritud tööd teevad on materjalide kaupa erinev. See on aga omaette jutt. Rõhutan, me peame tagama hea materjali valikuga võimalikult väikese soojakao soovimatus suunas.

Üks ülimalt tõhus viis sooja kadu vähendada on, et proovime juba kasutatud sooja taas enda juurde saada/jätta. Selles osas on esimeste abinõude hulgas soojustagastusega ventilatsioon. Õhutiheda seinaga hoones on vältimatu, et juba kasutatud hapniku hulga taastamiseks sissehingatavas õhus peame seda õuest sisse tooma. Kui me selle käigus anname ära hulga soojaenergiat on tegu mõttetu kaoga.
Muide, piisava hulga hapniku saamisel töötab inimese aju paremini. Me taipame loetu mõtet kergemini. Võib-olla on nüüd vajalik lisakogus hapnikku tuppa lasta?