Põhust ehitamine -Lihtne ja säästlik


Põhust ehitamine

Miks küll?
Võib ka küsida, miks mitte? Siiski teen lühikese kirjelduse põhust ehitamise ajaloost.

Põhu ajalugu
Läbi sajandite, õigemini küll läbi aastatuhandete või läbi kogu inimkonna ajaloo on kasutatud ehitamiseks käepäraseid ehitusmateriale. Ehituseks sobivaid materiale koguti elu sunnil nende hulgast, mis võtta olid. Seega piirdub valik nende materialidega, mis on kas käepärast või mida inimene suudab ette kujutada, et see ehitamiseks sobiks. Järgmise sammuna peale materiali ette kujutamist inimene kogub või varub selle mõttega, et sellest tuleb osake eluasemest. Inimkonna ehitusoskuste ja selleks kasutatavate materialide valik on käinud käsikäes üldise elukorraldusega. Me võime küll ulmelisi asju ette kujutada, kuid iga mõte saab teoks vaid siis, kui me suudame selle ellu viia. Alles koos tööstusrevolutsiooniga ja globaliseerumisega on tehases toodetud materialid muutunud inimeste poolt kasutatavaks. Meie esivanemad mõne põlvkonna eest ei saanud minna ehituspoodi, et osta neid ehituseks vajalikke asju, mida meil võimalik.

Üks kõige olulisemaid ja mitu korda päevas rahuldamist vajavaid inimese tarbeid on söömine. Ajaloost teame, et inimkonna arengu eelduseks oli põllu harimine. Söödav osa põllul kasvavast läks toiduks. Eelnevast tulenev loomulik küsimus on, kas põllusaadustest üle jääv põhk sobiks ehitusmaterjaliks?

Põhk katusel
Põhku on katusekatte materjalina kasutatud sajandeid. Selleks on vaja põhku kimpudena ja ühes suunas katusele kinnitada. Vesi tilgub mööda kaldu olevaid kõrsi allapoole, põhk kuivab ja ei rikne ning kestab kaua. Põhu – või rookatus kestab lausa aastakümneid. Küsimus on vaid hinnas. Tänapäeval on vähe meistrimehi, kes suudaks head katust ehitada. Põhust traditsioonilisel moel katuse ehitamist ei saa automatiseerida. Samuti toob sirbist ja vikatist kui vilja koristamise abivahenditest loobumine ning teraviljakombaini kasutamine kaasa, et põhk on pärast terade eraldamist „sassis“, see tähendab, et põhu kõrred on üksteise suhtes segi – see tähendab, et kõrred on suvalistes suundades ning veepiiskade suundumine piki kõrt õhes suunas on kahjuks võimatu.

Põhk seinas
Põhku on seinas meie klimaatilises piirkonnas ajalooliselt kasutatud eelkõige struktruuri andva komponendina. Põhk segatuna saviga ning saadud segust vormitud ja kuivatatud kivide või plokkide ehitusmaterialina kasutamine oli omaaegsete ehitusmeeste seas levinud. Savist tehtud telliste kasutamine laiemalt on tänapäevalgi väga levinud. Põletatud tellise kaudu muudeti muidu vihmaveele tundlik savi kõvaks ja kestvaks.
Põhust seinte tegemisel on läbi ajaloo olnud mitmeid variante. Neid kasutatakse käsitöönduslikus ulatuses tänapäevalgi. Kindlasti on kõik võimalikud variandid huvitavad ja mõningate mööndustega ka tänapäevalgi kasutatavad. Kõiki võimalusi ma siinkohal isegi ei nimeta. Üks on kindel, põhk töötlemata kujul on tuleohtlik ja niiskuse kartlik. Põhu loomulikke omadusi saab töötluse käigus mõjutada meile sobivas suunas.

Põhu kasutamine kaasaegsel viisil
Tänapäevane viis põhku ehitusel kasutada on valmistada sellest kõrgel rõhul kuumtöödeldud plaate. Euroopa ainus kuumtöödeldud põhust plaate tootev ettevõte on Ecopanely. Konkreetsete omadustega standardiseeritud plaati saab laboris testida. Seeläbi on material saanud ehitamiseks vajalikud Euroopa Liidu sertifikaadid. Toode ei põle, kestab aastakümneid, summutab heli, peab sooja ning on sellega on võimalik kiiresti ehitada.
Esimeses kirjatükis sai antud väga lühike kokkuvõte ajaloost ja mindud kaasaega.